-
1 плен
1 (предл. п. ед. ч. о \плене, в \плену) С м. неод. (без мн. ч.)1. vangipõlv, (sõja)vangistus, (sõja)vangisolek; бежать из \плена sõjavangist põgenema, взять v захватить кого в \плен keda (sõja)vangi võtma, быть v находиться в \плену у кого kelle juures sõjavangis olema, освободиться из \плена sõjavangist vabanema, попасть в \плен к кому kelle kätte (sõja)vangi sattuma v langema, сдаться в \плен end (sõja)vangi andma;2. ülek. kütked, kammitsad; оказаться в \плену предрассудков eelarvamuste kammitsaisse sattuma, в \плену жадности и глупости ahnuse ja rumaluse küüsis v kütkes -
2 рука
78 С ж. неод.1. käsi (ka ülek.); левая \рукаа vasak v pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожть руку кому kelle v kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по \рукае sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на \рукаах see raamat on kellegi käes v kellelegi välja antud, снять с \рукаи кольцо sõrmust käest v sõrmest ära võtma, взять ребёнка на \рукаи last sülle võtma, гулять под \рукау käe alt kinni v käevangus jalutama, \рукаами не трогать mitte puutuda, переписать от \рукаи käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре \рукаи neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя \рукаа minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за \рукаи käest kinni võtma, вести за \рукау кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte v üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная \рукаа врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;2. (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая \рукаа mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema v võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema; ‚лёгкая \рукаа у кого kellel on v oli hea v õnnelik käsi;правая \рукаа (у) кого, чья kelle parem v teine käsi olema;своя \рукаа kõnek. omamees, omainimene;твёрдая \рукаа raudne v kõva käsi;золотые руки kuldsed käed;руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei накка peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud v jaks ei käi üle millest; большой \рукаи kõnek. kangemat v suuremat v esimest sorti;средней \рукаи kõnek. keskpärane;не \рукаа, не с \рукаи кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi;третьих рук teiste suust v käest, vahetalitaja kaudu;из первых рук kelle enda käest, algallikast;на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast;на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast;на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt;под весёлую руку kõnek. lõbusas v heas tujus (olles);под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna;тяжёл vтяжела на \рукау kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi;нечист на \рукау kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud;\рукаа об \рукау käsikäes, ühisel jõul ja nõul;не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata;положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes;сидеть сложа руки käed rüpes istuma;сон в руку unenägu läks v on läinud täide;чужими \рукаами жар загребать kõnek. teiste turjal v nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma;с пустыми \рукаами tühjade kätega, palja käega;на \рукау кому kõnek. kellele sobima v passima v meeltmööda olema;как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis v hädas v plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama;бить vударять vударить по \рукаам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama;брать vвзять голыми \рукаами кого kellest paljaste kätega v vaevata jagu v võitu saama;брать vвзять в руки кого kõnek. keda käsile võtma;брать vвзять себя в руки end kätte v kokku võtma;греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma;гулять по \рукаам kõnek. käest kätte käima;давать vдать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima;давать vдать волю \рукаам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi v külge ajama;давать vдать по \рукаам кому kõnek. kellele näppude pihta andma;давать vдать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma;держать себя в \рукаах end vaos hoidma;играть на \рукау кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma;иметь руку seljatagust omama;ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema;марать vзамарать руки kõnek. (oma) käsi määrima;махнуть \рукаой на кого-что kelle-mille peale käega lööma;мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, ет veri küünte all;набивать vналожить руку на что millele käppa peale panema;наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema;не положить охулки на \рукау kõnek. omakasu peal väljas olema;носить на \рукаах кого keda kätel kandma;отбиваться \рукаами и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama;отбиться от рук kõnek. käest ära v ülekäte v ulakaks minema;плыть в руки кому kellele sülle langema;подписаться обеими \рукаами под чем millele kahe käega alla kirjutama;поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma;попасться под \рукау кому kellele ette v kätte juhtuma, pihku sattuma;пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama;протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama;развести \рукаами käsi laiutama v lahutama v laotama;развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama;оторвать с \рукаами что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma v nabima, minema nagu värsked saiad;связать руки кому keda käsist siduma;связать по \рукаам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust v käsist-jalust siduma;смотреть vрук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema v kelle tahtmist mööda tegema v talitama;всплеснуть \рукаами kahte kätt v käsi kokku lööma;сходить vсойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) millega (õnnelikult) maha saama;ухватиться обеими \рукаами за что kõnek. millest kahe käega v küünte ja hammastega kinni haarama;\рукаа не дрогнет vне дрогнула у кого kelle käsi ei väärata v ei värise v ei vääratanud v ei värisenud, kes ei kohku v ei kohkunud tagasi;\рукаа не поднимается vне поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse v ei ole südant milleks;опустились у кого kelle käed vajuvad v vajusid rüppe;сбывать vсбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama v müüma v ärima;с лёгкой \рукаи кого, чьей kõnek. kui keegi on v oli otsa lahti teinud;под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast;как \рукаой сняло kõnek. nagu käega v peoga pühitud;\рукаой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel;мастер на все руки meister v mees iga asja peale;из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama;руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умеретьна чьих\рукаах kelle käte vahel surema;из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb v halvasti;\рукаи kelle kätt paluma;предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma -
3 отойти
372 (без страд. прич.) Г сов.несов.отходить I 1. от кого-чего, к кому-чему, без доп. ära v eemale v kõrvale v tagasi minema, eemalduma (ka ülek.); лодка \отойтишла от берега paat eemaldus kaldast, \отойтийти на минуту silmapilguks v viivuks v hetkeks ära minema, сестра не могла \отойтийти от больного õde ei saanud haiget üksi jätta, \отойтийти к окну akna juurde minema, поезд \отойтишёл точно rong väljus täpselt, \отойтийти от кружка ringist eemale jääma, \отойтийти от темы asjast v asja mõttest v teemast kõrvale kalduma, \отойтийти от правды tõe vastu patustama, \отойтийти на задний план tagaplaanile jääma, \отойтийти от прежних взглядов endisi tõekspidamisi hülgama, \отойтийти ко сну unne suikuma, \отойтийти от хозяйства majapidamisest kõrvale jääma;2. taganema; враг \отойтишёл vaenlane taganes;3. от чего, без доп. lahti tulema v minema; обои \отойтишли tapeet on lahti;4. välja minema, luituma; загар \отойтишёл päevitus on juba kadunud;5. от кого-чего, кому-чему, к кому-чему, подо что kelle kätte v valdusse minema; дом \отойтишёл к дочери maja on nüüd tütre valduses;6. üles sulama, ülek. ka järele andma; leebuma; toibuma; земля ещё не \отойтишла maa ei ole veel sulanud;7. от чего (töötlemisel) eralduma; от творога \отойтишла сыворотка kohupiimast eraldus vadak, от зерна \отойтишла шелуха teradelt koorusid kestad, terad on juba puhtad;8. kõnek. läbi v mööda saama v minema, lõppema, mööduma; ягоды \отойтишли marjaaeg on läbi v möödas v otsas;9. van. elust lahkuma; ‚\отойтийти в вечность liter. (1) manalasse varisema, igavikku minema, siit ilmast lahkuma, hingusele minema, (2) mineviku hõlma v rüppe vajuma;\отойтийти vотходить в прошлое minevikuks saama v muutuma;сердце \отойтишло у кого kelle viha läks üle v lahtus;\отойтийти от мира сего van. sellest v siit ilmast lahkuma -
4 горячий
124 П (кр. ф. \горячийч, \горячийча, \горячийчо, \горячийчи) kuum, palav, tuline, ülek. ka äge; \горячийчая вода kuum v tuline vesi, \горячийчее солнце palav v kuum päike, \горячийчее сердце kuum v tuline süda, \горячийчий привет palav tervitus, \горячийчий источник кuumaveeallikas, \горячийчее водоснабжение kuumaveevarustus, пресс \горячийчей резки tehn. kuumlõikepress, \горячийчий спор tuline v äge vaidlus, \горячийчая пора kibekiire aeg, \горячийчий провод tuliliin (tähtis otseside); ‚\горячийчая голова uljaspea, tulipea, kihupea;по \горячийчим следам jalamaid, viivitamata;под \горячийчую руку ärritatuna, südametäiega;попасть под \горячийчую руку кому kelle viha kätte sattuma (vihasele v. ärritatud inimesele ette sattuma) -
5 указать
198 Г сов.несов.указывать 1. на кого-что, чем näitama, osutama, viitama; \указать рукой käega näitama v osutama v viitama, \указать глазами v взглядом silmadega v pilguga näitama v osutama, \указать пальцем на кого kelle peale näpuga näitama (kõnek. ka ülek.), \указать автора autorit nimetama, autorile osutama, \указать фирменное наименование (на товаре) jirmamärgiga tähistama (kaupa), \указать год рождения sünniaastat märkima;2. что, на что, кому kätte näitama v juhatama; tähelepanu juhtima; \указать на ошибку viga kätte näitama, \указать на недостатки в работе töös esinevatele puudustele tähelepanu juhtima, как укажет сердце kõnek. nagu süda käsib;3. что kindlaks määrama; \указать срок полаты maksetähtaega v maksetähtpäeva (kindlaks) määrama;4. (без несов.) кому, за что, без доп. ette kirjutama, ettekirjutust tegema (laitusena); заведующему указали за беспорядки juhataja sai korralageduse eest hoiatada v hoiatuse, ему строго указано teda on valjult hoiatatud; ‚\указать vуказывать (на) дверь кому kõnek. kellele ust näitama, näitama, kuhu puusepp on augu teinud;\указать vуказывать (его) место кому kõnek. kellele tema kohta kätte näitama -
6 стать
223 Г сов.несов.становиться 1. seisma jääma; \статьть в дверях uksele v ukse ette seisma jääma, \статьть у окна akna alla seisma jääma, \статьть в очередь järjekorda seisma v võtma v asuma, \статьть в позу poosi v asendit võtma, poosi v asendisse jääma, негде \статьть pole kohta, kus seista, \статьть на колени põlvitama, põlvili laskuma v langema (ka ülek.);2. asuma; \статьть на пост vahipostile asuma, \статьть на вахту vahti v vahikorda asuma, \статьть на трудовую вахту töövalvele asuma, \стать за прилавок leti taha asuma, \статьть лагерем laagrisse jääma, \статьть на ночёвку ööbima v öömajale jääma, \статьть во главе etteotsa asuma, \статьть на мель madalikule jooksma v sõitma v minema v ajama, \статьть на якорь ankrusse heitma, ankurduma, \стать на стоянку parkima, \статьть в строй (1) rivvi astuma v võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф \статьнет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, \статьть у власти võimule astuma v asuma, он \статьл на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, \статьть на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, \статьть на работу tööle asuma, \статьть на путь совершенствования end täiendama asuma v hakkama;3. (püsti) tõusma; \статьть на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), liter. jalgu alla saama, \статьть на цыпочки kikivarvule v kikivarbaile tõusma, \статьть на четвереньки käpuli v käpukile v neljakäpakile laskma;4. за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; \статьть на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, \статьть за правду tõe eest seisma v väljas olema;5. (без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе \статьла луна kuu on tõusnud, над болотом \статьл туман soo kohale tõusis v kerkis udu, \статьл вопрос kerkis küsimus;6. (без несов.) seisma jääma; лошади \статьли hobused jäid seisma, часы \статьли kell jäi seisma v on seisma jäänud;7. (без несов.) kõnek. kinni külmuma; река \статьла jõgi on kinni v jääs v külmunud;8. (без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним \статьло после болезни mis temast pärast õpdemist v haigust on saanud, \статьть жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;9. кем-чем saama; \статьть взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он \статьл писателем temast on kirjanik saanud, \статьть законом seaduseks saama v muutuma;10. кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не \статьнет kui mind enam ei ole, сил не \статьло jõud on otsas v kadunud, olen rammetu, денег не \статьло raha sai v lõppes otsa, не \статьло чего mis kadus (müügilt, majast);11. (без несов.) с инф. hakkama; мне \статьло плохо mul hakkas halb, \статьть не по себе ebamugav v kõhe hakkama, я не \статьну читать ma ei hakka lugema, он \статьл вспоминать ta hakkas meenutama, что ты \статьнешь делать mida sa tegema v peale hakkad, \статьло светать hakkas koitma, он \статьл работать ta hakkas tööle, он не \статьл даже слушать ta ei hakanud kuulamagi v ei võtnud kuuldagi;12. кем-чем, каким muutuma, minema; город \статьл ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он \статьл нервным v нервный ta on närviliseks läinud, мне \статьло грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, \статьло светло on valgeks läinud, она \статьла похожа на мать ta on ema nägu läinud;13. end nimekirja v arvele võtma; \статьть на учёт end arvele võtma, \статьть на очередь end järjekorda panema;14. (без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это \статьнет дорого see läheb kalliks v ilusat raha maksma, поездка \статьла в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;15. pidama jääma; за чем дело \статьло mille taha asi pidama v toppama jäi, за мной дело не \статьнет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело \статьло asi jäi tühja taha v pärast toppama;16. с когостанет 3 л. буд. вр. kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого \статьнет sinust v sinult võib seda oodata; ‚во что бы то ни \статьло maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest;\статьло быть kõnek. tähendab, järelikult, seega;ни \статьть ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda;не уметь ни \статьть ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama;\статьть vстановиться на своё место paika v oma kohale minema v asuma;\статьть в копеечку vв копейку кому kõnek. kellele kena kapika maksma minema;\статьть горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma;\статьть грудью 46 за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; \статьть v становиться на пути vна дороге кого, у кого,\статьть v\статьть как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud v nagu post v nagu soolasammas;\стать vстановиться в тупик segadusse v kitsikusse sattuma, kimpu v kimbatusse jääma;\стать vстановиться поперёк горла кому kõnek. kõrini v villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma -
7 поставить
278a Г сов.несов.ставить 1. кого-что, на что, во что panema, asetama, seadma (ka ülek.); \поставить книгу на полку raamatut riiulisse panema v asetama, \поставить горчичник sinepiplaastrit (peale) panema, \поставить заплату lappi peale panema, \поставить точку punkti panema (ka ülek.), \поставить ученику двойку õpilasele kahte panema, \поставить на место kohale v paika panema, \поставить самовар teemasinat üles panema, \поставить подножку кому kellele jalga taha panema, \поставить нового директора kõnek. uut direktorit kohale panema, \поставить в трудное положение raskesse olukorda panema, \поставить под контроль kontrolli alla panema v seadma, \поставить перед фактом fakti ette seadma v panema, \поставить в пример eeskujuks seadma, \поставить себе новую цель enesele uut eesmärki seadma, глубоко поставленные глаза sügaval asetsevad silmad, редко поставленные зубы harvad hambad, хорошо \поставить дело asja hästi korraldama, \поставить пятно на скатерть kõnek. laudlinale plekki peale ajama, \поставить подпись alla kirjutama, \поставить опыт katset tegema, \поставить кого в известность kellele teatavaks tegema;2. что kõnek. ehitama, püstitama; \поставить дом maja üles lööma, \поставить памятник mälestussammast püstitama;3. что lavastama, lavale tooma; \поставить оперу ooperit lavastama;4. что, на кого-что panust tegema (hasartmängudes); что pandiks andma;5. кого-что, за что, как ülek. kuidas hindama, kelleks-milleks pidama; \поставить кого высоко keda kõrgelt hindama, \поставить кого выше других keda teistest enamaks pidama v teistest kõrgemale seadma, \поставить за правило reegliks võtma;6. что, кому, без доп. madalk. välja tegema; \поставить бутылку шампанского pudeli šampust välja tegema; ‚\поставить vставить в вину что кому kellele mida süüks panema v arvama;\поставить vставить во главу угла что mida kõige tähtsamaks v peamiseks pidama;\поставить vставить в тупик keda ummikusse ajama;\поставить vставить вопрос ребром küsimust täie teravusega tõstatama, otse v kategooriliselt küsima;\поставить vточки над и i-le punkti (peale) panema;\поставить vставить на (своё) место кого kellele (tema õiget) kohta kätte näitama;\поставить vставить знак равенства между кем-чем kelle-mille vahele võrdusmärki panema;\поставить vставить к стенке кого keda seina äärde panema;\поставить vставить крест на ком-чём, на кого-что kellele-millele kriipsu v risti peale tõmbama;\поставить vставить на вид кому что kellele märkust tegema;\поставить vставить на карту что mida mängu v (ühele) kaardile panema;\поставить vставить на колени кого kõrgst. keda põlvili suruma;\поставить vставить vподнять на ноги кого (1) keda terveks arstima, (haigevoodist) jalule aitama, (2) keda kaelakandjaks saada v jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema;\поставить vставить на одну доску кого-что, с кем-чем keda-mida kellega-millega ühele pulgale seadma v asetama;\поставить vставить ребром последнюю копейку kõnek. raha viimase pennini läbi lööma;\поставить v -
8 цена
53 (вин. п. ед. ч. цену) С ж. неод. hind, väärtus (ka ülek.); высокая \ценаа kõrge hind, оптовая \ценаа hulgi(müügi)hind, розничная \ценаа jae(müügi)hind, рыночная \ценаа turuhind, закупочная \ценаа kokkuostuhind, покупная \ценаа ostuhind, сниженная \ценаа alandatud hind, твёрдая \ценаа kindel hind, бросовая \ценаа maj. dumpinguhind (välisturul ajutiselt alandatud hind), красная \ценаа kõrgeim hind, \ценаы на товары kaubahinnad, \ценаа билета pileti hind, \ценаа на мясо liha hind, \ценаа три рубля за килограмм kolm rubla kilogramm, kilo hind kolm rubla, снижение цен hindade alandamine v alanemine, \ценаа дружбы sõpruse hind, \ценаа деления шкалы skaalajaotise väärtus, \ценаой больших усилий suurte pingutustega, \ценаой упорного труда visa tööga, назначить цену hinda v väärtust määrama, купить за сходную цену mõõduka v talutava hinnaga ostma, \ценаа поднимается hind tõuseb, набивать цену на что mille hinda tõstma v üles lööma v üles kruvima, сбивать цену на что mille hinda alandama v alla laskma v alla lööma, падать в \ценае hinnas langema, odavamaks minema, запрашивать высокую цену kõrget hinda nõudma v küsima, продать за свою цену oma hinnaga müüma; ‚придавать цену кому-чему keda-mida tähtsaks pidama;быть в \ценае hinnas olema;любой \ценаой iga hinna eest, maksku mis maksab;дорогой \ценаой kalli hinnaga, missuguse hinnaga küll, kallilt (kätte tulema);грош \ценаа кому-чему kõnek. kes-mis pole krossigi väärt;набить vнабивать себе цену kõnek. enese hinda üles kruvima v kõrgeks ajama -
9 пойти
374 Г сов.1. куда, откуда, с инф., без доп. minema (hakkama) ( sõltuvalt kontekstist: liikuma, astuma, sammuma, käima, kõndima, sõitma, tulema, ilmuma, levima, jne.); \пойтийти навстречу kellele vastu minema v tulema, \пойтийти в ногу с кем kellega ühte jalga astuma v sammu pidama hakkama (ka ülek.), \пойтийти грудью v напролом rinnaga läbi murdma, ребёнок \пойтишёл laps sai jalad alla v hakkas käima, \пойтийти на вёслах aerutama (hakkama), \пойтийти на парусах purjetama v seilama (hakkama), \пойтийти на охоту jahile minema, \пойтийти на войну sõtta minema, поезд \пойтийдёт утром rong läheb v väljub hommikul, на реке \пойтишёл лёд jõel hakkas jää minema v algas jääminek, кирпич \пойтишёл на стройку tellised läksid v saadeti ehitusele, \пойтийти ко дну põhja minema (ka ülek.), \пойтийти в гору (1) mäkke minema v viima, (2) ülek. ülesmäge minema, дорога \пойтишла лесом tee keeras metsa, \пойтишла молва kuulujutud hakkasid käima v läksid liikvele v lahti, лицо \пойтишло пятнами nägu läks laiguliseks v lapiliseks, мороз \пойтишёл по телу külmajudin v külm juga käis üle ihu, кровь \пойтишла носом ninast hakkas verd jooksma, из трубы \пойтишёл дым korstnast hakkas suitsu tulema v tõusma, от печки \пойтишло тепло ahjust hakkas sooja õhkuma, ahi hakkas sooja õhkama, \пойтийти в университет ülikooli astuma v õppima minema, \пойтийти за кого kellele mehele minema, \пойтийти в продажу müügile minema, этот товар не \пойтийдёт see kaup ei lähe, sellel kaubal ei ole minekut, \пойтийти в починку parandusse minema, \пойтийти в обработку töötlusse v ümbertöötlusse v ümbertöötamisele minema, \пойтийти в v на лом vanarauaks minema, \пойтийти на разрыв (отношений) suhteid katkestama, \пойтийти на уступки järele andma, \пойтийти на переговоры läbirääkimisi pidama soostuma, \пойтийти на сделку tehingut tegema, \пойтийти на жертвы ohvreid tooma, \пойтийти на самопожертвование end ohverdama, \пойтийти на риск riskima, riskile välja minema, \пойтийти на предательство reetmisteele minema v asuma, \пойтийти на сближение üksteisele lähenema (hakkama), самолёт \пойтишёл на посадку lennuk hakkas maanduma v alustas maandumist v läks maandele, \пойтийти на убыль kahanema, \пойтийти на подъём tõusuteed minema, \пойтийти в пляс tantsu lööma v vihtuma hakkama;2. toimima v toimuma v olema hakkama; часы \пойтишли точно kell hakkas täpselt käima, \пойтишли приготовления к отъезду algasid sõiduettevalmistused, в кинотеатре \пойтишёл новый фильм kinos hakkas jooksma uus film, женился - и \пойтишли дети ta abiellus ja tulid lapsed, после дождя \пойтишли грибы pärast vihma hakkas seeni tulema, хлеба \пойтишли в рост vili hakkas hoogsalt võrsuma v kasvama, картофель \пойтишёл в ботву kartul kasvas pealsesse v kasvatas ainult pealseid, дело \пойтишло к концу asi hakkas lahenema v lõpule jõudma, мальчику \пойтишёл пятый год poiss käib viiendat aastat, вот какие теперь люди \пойтишли kõnek. näed sa, millised inimesed nüüd on;3. kõnek. edenema, laabuma; дело \пойтишло на лад asi hakkas laabuma, всё \пойтишло к лучшему kõik liikus paremuse poole, \пойтийти на выздоровление paranema hakkama;4. кому, к чему sobima; ей не \пойтийдёт этот цвет see värv talle ei sobi v ei lähe;5. на кого-что kuluma, minema; на книги \пойтийдёт много денег raamatute peale läheb v kulub palju raha, raamatutele hakkab palju raha kuluma v minema, raamatud hakkavad palju raha võtma;6. sadama; \пойтишёл дождь vihma hakkas sadama, \пойтишёл снег hakkas lund tulema v sadama, \пойтишёл град tuleb v tuli rahet;7. чем, с чего (välja) käima, käiku tegema (mängus); \пойтийти конём ratsuga käima, \пойтийти с туза ässaga käima, ässa välja käima;8. в кого с С мн. ч. kelleks hakkama v saama; \пойтийти в артисты näitlejaks hakkama, \пойтийти в няни lapsehoidjaks v last hoidma hakkama;9. в кого kelle sarnaseks v kellesse minema; \пойтийти в отца isasse minema;10. на что kõnek. võtma mida, näkkama mille peale (kala kohta);11. \пойтишёл, \пойтишла в функции повел. накл. kõnek. mine ära; van. hakka liikuma; \пойтишёл вон! madalk. käi minema!;12. с инф. несов. kõnek. hakkama (intensiivse tegevuse puhul); \пойтишли калякать madalk. kus hakkasid alles vaterdama, kus läks alles mokalaat lahti, как \пойтишло трясти kus nüüd hakkas raputama, и \пойтишёл, и \пойтишёл küll alles v kus siis sattus hoogu, ei saa(nud) enam pidama; ‚\пойтийти vидти vотправиться на боковую kõnek. külili viskama, põhku pugema;\пойтийти vидти на пользу kasuks tulema;\пойтийти далеко (elus) kaugele jõudma;\пойтийти vидти по стопам кого kelle jälgedes minema v astuma v käima;\пойтийти vидти на попятную kõnek. (oma sõnadest v. lubadustest) taganema, meelt muutma;\пойтийти по миру kerjakeppi kätte võtma;\пойтийти по рукам kõnek. käest kätte käima (hakkama);\пойтийти vидти прахом (1) tühjalt mööduma, raisku minema (aja kohta), (2) kokku varisema (näit. plaanide kohta), kõige liha teed minema;\пойтийти vидти с молотка haamri alla minema;\пойтишла писать губерния kõnek. humor. ja läkski lahti;если (уж) на то \пойтишло kui asi on juba niikaugele läinud, kui asi juba niiviisi on;всё \пойтийдёт к чертям kõnek. kõik lendab vastu taevast v kuradile -
10 место
96 С с. неод.1. koht (ka ameti-, töö-, pagasikoht), paik, plats; ase; ruum; населённое \местоо asulakoht, asustatud koht v paik, \местоо действия tegevuskoht, -paik, \местоо заключения v задержания kinnipidamiskoht, \местоо назначения sihtkoht, \местоо рождения sünnikoht, рабочее \местоо töökoht (vahetu töötamispaik), спальное \местоо voodikoht, слабое v узкое \местоо ülek. nõrk koht v külg, больное \местоо valus koht (ka ülek.), \местоо стоянки parkla, parkplats, peatuskoht, \местоо старта lenn. stardiplats, \местоa боёв lahingupaigad, \местоо катастрофы õnnetuspaik, \местоо ответвления дорог teelahkmik, \местоо пересечения дорог ristmik, teerist, \местоо разветвления дорог teehargmik, \местоо причала sildumiskoht, в наших \местоах meie kandis, бег на \местое paigaljooks, откидное \местоо lisaiste, klapptool, \место водителя juhiiste, глухое \местоо kolgas, отхожее \местоо kõnek. väljakäik, käimla, он сдал в багаж два \местоа ta andis kaks pakki pagasisse, белые \местоа на карте ülek. valged laigud kaardil, детское \местоо anat. emakook, platsenta, лобное \местоо aj. tapalava, kuulutuslava, Лобное \местоо Pealaease (kivipoodium Moskvas), присутственное \местоо van. asutus, все на \местое kõik on kohal, всё на (своём) \местое (1) kõik on omal kohal, (2) ülek. kõik on korras, на вашем \местое я бы …; teie asemel oleksin…;, на \местое кого-чего kõnek. van. kelle-mille asemel, ни с \местоа! seis, mitte liikuda! по \местоам! kohtadele! быть на \местое kohal olema, занять первое \местоо esikohale tulema, занять видное \местоо tähtsale kohale v positsioonile asuma, занять \местоа (1) kohti kinni panema, (2) oma kohtadele istuma, мест нет (vabu) kohti ei ole, нет \местоа ruumi ei ole, уступить \местоо кому kellele kohta loovutama, поймать на \местое преступления kuriteopaigalt tabama, \местоа общего пользования üldkasutusruumid, доходное \местоо tulus amet, быть без \местоа tööta v kohata olema;2. \местоа мн. ч. perifeeria; делегаты с мест perifeeria v allasutus(t)e v rajoonide saadikud, saadikud väljastpoolt keskust, сообщить на \местоа kohtadele v perifeeriasse v allasutus(t)ele v rajoonidesse teatama, решать на \местоах kohapeal otsustama; ‚глаза на мокром \местое у кого kõnek. kellel on nutt varnast võtta v silmad vesise v märja koha peal;душа vсердце не на \местое у кого kellel on süda rahutu;к \местоу on asjakohane;не к \местоу, не у \местоа ei ole asjakohane, on sobimatu;\местоа не столь отдалённые iroon. paremad pagenduspaigad;пустым \местоом kelle jaoks tühi koht v paljas õhk v ümmargune null olema;иметь \местоо toimuma, aset leidma;уступать vмокрое \местоо останется от кого-чего madalk. kellest-millest jääb märg plekk järele; (он)не находит (себе) \местоа (ta) ei leia endale asu;нет \местоа кому-чему,не должно быть \местоа кому-чему kes-mis ei sobi kuhu, kellel-millel ei tohi olla asu v kohta kus;уложить vубить на \местое kõnek. kohe samas maha koksama v lööma;общее \местоо sõnakõlks, kulunud tõde;с \местоа в карьер kõnek. otsemaid, jalamaid, hoovõtuta;ставить vпоставить на \местоо кого kellele kohta kätte näitama -
11 перейти
372 Г сов.несов.переходить I что, через что, во что üle minema, ületama (ka ülek.), ühest kohast teise minema; üle astuma (ka ülek.); \перейтийти мост v через мост üle silla minema, \перейтийти границу piiri ületama, \перейтийти пределы дозволенного lubatud piiridest üle astuma;2. от чего, к чему, во что, на что, куда millele (üle) minema, asuma, mida alustama; \перейтийти от обороны к наступлению kaitselt rünnakule üle minema, \перейтийти в другую веру teise usku üle minema, \перейтийти на "ты…" sina peale minema, sinatama hakkama, \перейтийти из рук в руки käest kätte minema, власть \перейтишла к трудящимся v в руки трудящихся võim läks töörahva kätte, \перейтийти на второй курс teisele kursusele saama, \перейтийти на другую работу töökohta vahetama, uuele töökohale asuma, \перейтийти на диету dieeti pidama hakkama, \перейтийти к новому вопросу teist v uut probleemi arutama hakkama, \перейтийти в наступление pealetungi alustama, pealetungile asuma, \перейтийти в атаку rünnakule asuma, rünnakut alustama;3. к кому-чему, во что, на что üle minema v kanduma, levima, muutuma; разговор \перейтишёл к главному jutt läks v kandus peamisele, её весёлое настроение \перейтишло и к другим ta rõõmus meeleolu kandus teistelegi, пламя \перейтишло на соседний дом tuli levis naabermajale, шторм \перейтишёл в ураган torm läks üle v muutus orkaaniks, дружба \перейтишла в любовь sõprusest kasvas v sai armastus, sõprusest on armastus saanud, причастие \перейтишло в прилагательное kesksõna on adjektiveerunud;4. kõnek. van. mööduma, lakkama; дождь \перейтишёл vihm jäi üle; ‚\перейтийти vпереходить дорогу кому kõnek. kelle tee peal risti ees olema, kellel tee ära lõikama -
12 приблизиться
272 Г сов.несов.приближаться к кому-чему, без доп.1. lähenema, liginema, lähemale minema v tulema; \приблизитьсяться к истине tõele lähenema v lähemale jõudma, \приблизитьсяться к идеалу ideaalile lähenema, \приблизитьсяться к окну aknale lähemale minema v tulema, \приблизитьсяться вплотную к чему täiesti v õige lähedale jõudma;2. lähemale v kätte jõudma; \приблизитьсялся день отъезда ärasõidupäev jõudis kätte;3. к кому-чему kellele lähedaseks saama; kelle lähikonda sattuma -
13 надеть
249 Г сов.несов.надевать что, на кого-что, кому selga v jalga v kätte v pähe panema v tõmbama; peale v otsa v alla v ette v ümber panema, peale tõmbama; \надеть пальто mantlit selga panema v tõmbama, \надеть ребёнку шапку lapsele mütsi pähe panema, \надеть значок märki rinda panema, \надеть кольцо на палец sõrmust sõrme panema, \надеть червяка на крючок ussi õngekonksu otsa panema, \надеть галстук lipsu ette panema, \надеть коньки uiske alla panema, \надеть очки prille ette panema, \надеть чехол на мебель mööblile katet peale tõmbama; ‚\надеть v\надеть vнадевать (себе) хомут на шею end ikkesse v rakkesse panema, endale koormat kaela võtma;\надеть v -
14 направление
115 С с. неод.1. (без мн. ч.) suunamine, saatmine; срочное \направлениее кого куда kelle kiire suunamine kuhu, \направлениее на работу tööle suunamine, \направлениее внимания на что tähelepanu pööramine v juhtimine millele;2. suund, siht; противоположное v обратное \направлениее vastassuund, \направлениее движения sõidusuund, liikumissuund, \направлениее полёта lennusuund, \направлениее главного удара pealöögi suund, бой на западном \направлениеи lahing läänesuunal, во всех \направлениеях igas suunas, по \направлениею к кому-чему kelle-mille suunas, идти в \направлениеи леса v по \направлениею к лесу metsa poole minema, менять \направлениее suunda muutma, правильное \направлениее в работе õiged töösihid, õige töösuund, \направлениее ума mõttesuund, реалистическое \направлениее в искусстве realistlik suund kunstis, литературное \направлениее kirjandusvool, главное \направлениее mat. peasiht;3. saatekiri, suunamiskiri; \направлениее на рентген saatekiri röntgenisse, вручить \направлениее на работу tööle suunamise kirja kätte andma, он получил \направлениее на завод ta suunati tehasesse tööle -
15 угодить
289 (без страд. прич. прош. вр.) Г сов.несов.угождать 1. кому-чему, на кого-что, чем kelle tahtmist (mööda) tegema, kelle meele järele olema v talitama v toimima, kellele meelehead v heameelt tegema v valmistama; \угодитьть его желаниям tema soove täitma v rahuldama, на её вкус трудно \угодитьть tema meele järele on raske olla, tema tahtmist ei oska keegi teha v täita, на всех v всем не \угодитьшь kõigi tahtmist ei saa teha, kõigi meele järele ei jõua olla;2. (без несов.) по чему, чем, в кого-что, куда kõnek. sattuma, juhtuma, trehvama, tabama, sattuda v trehvata v tabada oskama; \угодитьть камнем в окно kiviga (otse) aknasse sattuma v tabama v trehvata v põrutada oskama, \угодитьть в гости к обеду just lõunasöögiks külla sattuma v trehvama v sattuda v trehvata oskama, \угодитьть в тюрьму vangi v kinni kukkuma, пуля \угодитьла ему прямо в плечо kuul tabas teda otse õlga, что под руку \угодитьло mis kätte juhtus v pihku puutus;3. (без несов.) в кого kõnek. kellesse minema, kellega sarnanema; сыновья \угодитьли в отца pojad on isasse läinud; ‚\угодитьть в самую точку naelapea pihta tabama v minema, täkkesse v täppi minema, märki v kümnesse tabama;\угодитьть пальцем в небо kõnek. mööda panema, viltu v märgist mööda laskma; \угодитьть v угождатьи нашим и вашим kõnek. kahte isandat teenima, kahe pere koer olema, kõigiga hea olla tahtma -
16 стукнуть
Г сов.несов.стукать 1. 335a кого, чем по чему kõnek. kopsama, äigama, lööma, põrutama; \стукнутьть кулаком по столу rusikaga vastu lauda põrutama, \стукнутьть кого по спине kellele võmmu selga andma, сердце \стукнутьло süda värahtas, в голову \стукнутьло кому madalk. (mõte) torkas v kargas pähe, водка \стукнутьла в голову кому kõnek. viin lõi v hakkas pähe;2. 335a кого madalk. maha lööma v koksama;3. 335b во что (korra) koputama; \стукнутьть в окно aknale v vastu akent koputama;4. 335b kolksatama; калитка \стукнутьла värav kolksatas;5. 335b (без несов.) (безл.) кому kõnek. täis saama, täituma; \стукнутьло четыре часа kell sai neli, ему \стукнутьло сорок ta v tal sai nelikümmend täis; ‚ -
17 зачет
-
18 играть
165a Г несов.1. во что, на чём, в чём, кого-что, кем-чем, с кем-чем, без доп. mängima (ka ülek.); \игратьть в футбол jalgpalli mängima, \игратьть в прятки peitust mängima (ka ülek.), \игратьть на скрипке viiulit mängima, \игратьть в куклы nukkudega mängima, \игратьть в великодушие suuremeelset mängima v teesklema, \игратьть с огнём tulega mängima (ka ülek.), \игратьть роль osa mängima v etendama, \игратьть первую скрипку esimest viiulit mängima (ka ülek.), \игратьть свадьбу kõnek. pulmi pidama v tegema, \игратьть на деньги raha peale mängima, \игратьть в нападении sport edurivis v ründajana mängima, \игратьть на бирже börsil spekuleerima v mängima, \игратьть в четыре руки neljal käel mängima, \игратьть песни murd. laulma;2. mänglema, ülek. ka sädelema, pärlendama, sätendama, särama; улыбка \игратьла на его лице naeratus mängles ta näol, в груди \игратьла радость süda hüppas v hõiskas rõõmust, вино \игратьет в бокале vein helgib v sädeleb klaasis; ‚\игратьть в бирюльки (1) tühja-tähjaga tegelema, (2) lulli lööma;\игратьть в молчанку madalk. tumma mängima (küsimustele vastamata jätma);\игратьть в загадки mõistu kõnelema, ümbernurgajuttu ajama;\игратьть комедию kõnek. kometit mängima, vigurdama;\игратьть глазами silmi tegema, paljuütlevaid pilke heitma kellele;\игратьть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema;кровь \игратьет veri mäsleb;\игратьть v\игратьть на нервах у кого kelle närve sööma v proovile panema; vrd. -
19 приложить
311a Г сов.1. несов.прикладывать; \приложить печать к чему millele pitserit panema, pitsatit alla v peale lööma;2. несов.прилагать что, к чему lisama, kõnek. (juurde, lisaks) panema; \приложить к заявлению документы avaldusele dokumente lisama;3. несов.прилагать что, к чему rakendama, tarvitusele v kasutusele võtma; \приложить все силы к чему kogu jõudu rakendama millele, \приложить всё старание kõigest väest püüdma, kogu jõudu pingutama, ponnistama, \приложить усилия jõupingutusi tegema; ‚ ктоприложил руку (1) к чему kelle käsi on v oli milles mängus, (2) к чему, под чем kes pani (oma) käe alla (näit. kirjale);\приложить руки к кому-чему millele käsi külge panema, mida käsile v kätte võtma;ума не приложу kõnek. mitte üks raas ei taipa